See raamat ei ole Jossif Vissarionovita Stalinist. Ei heast ega halvast.
Ehkki siin kohtab mitmeid tegelasi punase tsaari õukonnast, Stalinit
ennastki, pole tegu ajaloolise romaaniga. See on isevärki sissevaade
kirjaniku lapsepõlve, uurimus nõukogude diplomaatide peres sirguva lapse
mentaliteedi muundumisest, nooruki maailmapildi kujunemisest, noore mehe
spontaansest mässust Süsteemi vastu. Ent ennekõike on see lugu isa ja
poja suhetest, kahe põlvkonna pattude vastastikusest peegeldusest ja
ühtlasi pilguheit ühele ammusele kirjanduslikule skandaalile peaosalise
silmade läbi.