Lugu kadunud maailmadest, varandusest põhuhunnikus, kunstipüüdlustest kitsastes oludes ning inimlikust mäletamisest kõige ja kõigi kiuste.
Raamatu ajendiks olid sajad 100-120 aastat tagasi tehtud fotod külaelust, maainimestest, nende igapäevatöödest, pidulikest hetkedest, matustest, lastest, noortest ja vanadest, koguni aktid ja ülesvõtted Saksa Ida-Aafrikast, kus üks fotode autoreist aastaid misjonärina töötas. Autoriteks Valgamaa koolmeistrid Johannes ja Carl Luckin, kelle hobi korras tehtud fotodest tekkinud kogusid peeti aastakümneid hävinuks või vähemalt lootusetult kadunuks.
Raamatu autoriks on tuntud kirurg Tiit Meren, kes põrkas sellele tema jaoks täiesti ootamatule leiule oma abikaasa suguvõsas ning on teemat väljapaistvale arstile omase empaatiaga oma kutsetöö ja sõjaväekirurgina kaasa tehtud välismissioonide kõrvalt aastaid uurinud.