Mees on eraklik kirjanik, kelle kujutlusvõime toodab hirmujudinaid tekitavaid õudusromaane. Naine on äpardunud näitleja, kelle põhitegevusalaks on kujunenud laste nukuetendused. Mees teab mitutkümmend meetodit, kuidas oma raamatutegelasi paljaste kätega tappa. Naine teab mitutkümmend meetodit, kuidas kuulajaskonda naerma panna, kuid praegu ei ole tal naerutuju.
Annie Hewitt saabub Peregrine’i saarele keset lumetormi ajal, mil ta jõuvarud on lõpukorral. Ta on laostunud, tujutu, kuid mitte valmis alla andma. Tema punastes kohvrites on nukud, millega ta on endale New Yorgis elatist teeninud: arukas Dilly, vapper Scamp ja pahapoiss Leo. Nukud, romantilised romaanid, mida ta loeb, ja veidike kuraasi on kõik, mis talle on jäänud.
Annie on halvasti ette valmistatud selleks, mis teda Moonraker Cottage’is ees ootab, ja kohtumiseks mehega, kes elab Harp House´is, müstilises härrastemajas, mis asub kõrgel kaljul, tema majast veidi eemal. Kui ta oli teismeline, pettis mees teda viisil, mida ta ei suuda unustada ega talle andestada. Nüüd viib saatus neid sellel külmast tardunud saarel jälle kokku, kus nende tee ristub ka ühe üksiku lese, tema tumma tütre ja linnakese elanikega, kes ei tea, kuidas oma eluga hakkama saada.
Kas mees on samasugune kaabakas, nagu Annie teda minevikust mäletab, või on ta muutunud? Tema mõistus ütleb ei, kuid süda ütleb jah.
Sellest tuleb pikk ja kuum talv.