Kui ma olin mõnikümmend lehekülge lugenud, tundus mulle, et olen seda raamatut juba varem lugenud. Mõne aja pärast otsustasin, et vist ikka ei ole ja lugesin lõpuni.
Nüüd raamatut riiulisse tagasi pannes avastasin, et teine samasugune oli seal ees ootamas. Nii et olin lugenud küll. Ja mitte väga ammu.
Tegu ei ole tüüpilise Perry Masoni looga. Tegelikult pole tükk aega selgegi, kas ja kes advokaadi kliendid on. Lõpuks koorub välja üsna korralik maffiavõrgustik.
***SPOILER!!!***
Kui klassikaline kriminaalromaan nõuab, et süüdlane tehtaks tuttavaks juba raamatu alguses (ehk süüdlane ei tohi viimasel leheküljel välja ilmuda), siis selles suhtes ei ole "Koitanud kasuka juhtum" klassikaline krimk. Tõsi, süüdlane tuuakse küll üsna alguses sisse, aga vaid korraks ning midagi, mis tema süüd aimata laseks, väga ei ole.
Perry Masoni lugudest on see ilmselt üks nõrgimaid, mida ma lugenud olen. 3/5 oleks hinne sel skaalal. Kõigi raamatutega võrreldes on aga nõrk neli ka hea tulemus.