Siinse kogumiku koostamise lähteküsimuseks oli: kas (kirjandus)kultuuris
on veel järel niisuguseid komponente, tegureid, mis toetavad/võimendavad
ühist (ühiseid etnilisi, keelelisi, stiililisi, temaatilisi, ajaloolisi,
rahvuslikke, usutunnistusest tulenevaid väärtusi), kas on lootust nende
kestmisele või taastekkimisele? Ehk teisisõnu, Juri Lotmani "Kultuuri ja
plahvatuse" avalauset ümber öeldes: kuidas saab kultuur areneda,
säilitades samas oma identiteedi? "Kõnetav kultuur" kogumiku pealkirjana
viitab ka kultuurisemiootilisele alusväitele kultuurist kui erilisest
kommunikatsioonist. See "erilisus" ilmnebki mitte lihtsalt teadete
vahetamises, vaid antud kultuurile tähenduslike (kultuurisubjekte
kõnetavate!), kultuuri pärisnimelisust (identsust) kujundavate teadete
(resp. tekstide) vahetamises. Siin avaldatavad artiklid ja kogumik
tervikuna tahab olla üks lüli kultuuri kõnetuste kestvast jadast:
minevikust olevikku, olevikust tulevikku. Kõnetus on kõneleja ja
kõnetatava ühislooming.