See on lohutav ja vabastav luule, aken väljapoole piiratud reaalsust.
See on selle oja nägu, mille ääres autor tihti käib ja mis tema hinge peale palju luuleridu kirjutanud on. Ehk siis pidev pürgimine edasi, minema, kaugemale, eemale hingesaladuste maale, et leida lõõgastust, kosutust ja luulele omast kirkust ja kergust ning saada aru iseendast kõige avaramal moel.