Imetlusväärne on laste võime ennast mängudesse unustada. Nii juhtub ka raamatu peategelase Lunaga, kes on vanaema-vanaisa juures suvitamas. Kõik on aias põnev ja avastamisväärne, seda enam, et korraga on laps osaline putukate, lindude teiste aiaelanike tegemistes ning saab tunda ennast suure ja targana. Kes seda ei tahaks? Otse loomulikult oskavad kõik rohkem või vähem kummalised tegelased inimkeeli rääkida, ja nii imestab laps ainult esialgu, et ka rauast kass ja savist lind on täitsa elusad. Jutustuses on ootamatuid seiku, palju tegelasi ja rõõmsat suve.