Reet Hiiemäe, Tartu Naiste Varjupaiga üks asutajaid:
„See raamat toob lugejani ülimalt elulähedase loo kahe inimese kohtumisest, armumisest ja kaunitest unistustest, millest vähehaaval koorub välja põrgulik reaalsus. Esimestel kohtumistel ei ütle paraku ükski mees ega naine, et ta kavatseb paarisuhte edenedes vägivaldseks muutuda. Hilisem vägivallatseja võib olla suhte algusfaasis isegi tähelepanelikum, romantilisem ja kirglikum kui keskmine mittevägivaldne partner. Ta võib lubada oma armastatule kuu ja tähed taevast alla tuua ja tihtilugu usub seda tol hetkel ka ise. Samuti ei viita inimese vägivallakalduvustele mingid välised tunnused. Vastupidi üsna levinud eksiarvamusele ei ole vägivallatsejad sugugi alati tätoveeritud, kriminaalse minevikuga, alkoholiprobleemiga asotsiaalsusele kalduvad mehed, vaid võivad olla ka ühiskonnas lugupeetud, vägagi korrektselt ja viisakalt käituvad inimesed. On ainult üks tunnus, mis seob eranditult kõiki vägivallatsejaid – nimelt vägivaldne käitumine.“
Prantsuse ajakirjaniku ja tõlkija Caroline Bréhat’ liigutav ja kaasahaarav lugu on pühendatud kõigile neile, kes võitlevad teadmatuses ja üksinduses küsimusega, miks nende armastatu neid solvab, ähvardab ja peksab, samal ajal kui ta suudab imelikul kombel võluda kõiki teisi. Nagu nii sageli sellisel puhul, on ka Caroline’i loos tegu kiskja ja ohvriga ehk manipulaatori ja manipuleeritavaga. See on võimusuhe, mida maskeerib armastus kõigi oma tõusude ja mõõnadega.