Mare Sabolotny kolmas romaan kirjeldab 21. sajandi Eesti reaalsuse neid osi, mida "silm ei seleta", aga veel enam meile kõigile tuttavaid täiskasvanute argielumänge. Rõhk sõnal "täiskasvanu", kuna Mare Sabolotny varasemaid romaane on liigitatud ka noortekirjanduseks. Raamatus on hea ja voolav dialoog, mis on olnud kirjaniku vooruseks ka varem. Lihtsust, millega Sabolotny kirjeldab noorpaari argiaskelduste küllast elu, võiks iga vilunud kirjanik kadestada. Lugeja aga võiks seda lugu võtta ka iroonilise käsiraamatuna, "kuidas elada" just siin ja praegu. Mare Sabolotny on suutnud üsna kokkuvõtlikult ära kirjeldada palju näiliselt lihtsaid olukordi ja arendada teemasid, mida siinkirjutaja hinnangul eesti kirjanduses pole varem isegi riivatud. Raamat on kirjutatud suurepärase ajastutunnetusega ning on nauditav lugemine.
Sabolotny esimene romaan "Kirjaklambritest vöö" pälvis 2006. aastal noorsooromaani võistlusel II koha. "Kirjaklambritest vöö" avaldati 2007. aastal, kui autor oli vaid 16-aastane. 2010 jõudis VAT teatri lavale Rein Aguri lavastusena romaanil põhinev ja sama pealkirja kandev etendus. 2011. aastal ilmus tal teine noorsooromaan „Peaaegu inimene“.
