Sokrates, Laozi, Voltaire, Nietzsche, Kant, Schopenhauer, nagu ka Karl Popper, Judith Butler, Umberto Eco ja teised juhivad lugejat mõtisklema paljudel üldarusaadavatel teemadel – loodusest inimloomuseni, keelest armastuseni, õiglustundest empaatiani. Lastele arusaadavaks kirjutatud lood lähtuvad mõnest igapäevasest seigast või vastuolust ja ärgitavad kriitiliselt juurdlema suuremate ja tähtsamate asjade üle. Iga loo lõpus esitatud küsimus treenib väikest lugejat arutlema nii, nagu arutlevad tõelised filosoofid. Raamat sobib igas vanuses lugejale, kelle vaim on virge ja kes ei rahuldu stereotüüpsete seletustega. Raamatu koostamist juhtinud Itaalia filosoof Umberto Galimberti kirjutab eessõnas lastevanematele: „Filosoofia aitab hoida mõtteid elus ja erksana. Kui lapsed filosoofiaga juba varakult kokku puutuvad, ei muutu nende lihtsad mõtted aastate jooksul labaseks. Labased mõtted on mugavad, sest käivad kindla skeemi järgi, ei nõua suuremat pingutust ega asjasse süvenemist ja pakuvad rahustavaid valmisvastuseid, mis lubavad kahtluste küüsist hõlpsalt pääseda. Teisisõnu välistavad labased mõtted nii kahtlemise kui asjade üle pideva juurdlemise, mis mõttetööd ergutavad. Võib-olla pidas Oscar Wilde silmas just seda, öeldes: „Kui teil on kõigele olemas vastus, ei ole te endale esitanud õigeid küsimusi.“ Filosoof ei ole ilmatark, ta ei tea tõtt, kuid ta armastab seda ja otsib seda koos oma sõpradega, üritades arvamuste vahetamise käigus jõuda tõele võimalikult lähedale. Filosoofilise dialoogi harrastamine nõuab ülimat sallivust, mis ei tähenda mitte niivõrd seda, et me laseme vestluskaaslastel avaldada oma arvamust neid katkestamata, kuivõrd seda, et me tunnistame, et teiste arvamus võib olla meie omast õigem. Selle põhimõtte peaksid selgeks saama ka lapsed. Ühelt poolt annab see märku heast kasvatusest, teisalt lubab rikastada oma teadmisi ja saada lahti mõttetööd kammitsevaist eelarvamustest.“