See on Napoleon Bonaparte´i ja Joséphine´i armastuslugu. Kuigi Napoleonil oli kümnete kaupa armukesi ja 1810 abiellus ta teistkordselt Austria ertshertsoginna Marie-Louise´iga, jäi tema esimene abikaasa Joséphine, kes toetas teda elu kõige raskematel aastatel kuni keisriks kroonimiseni, tema kõige kallimaks mälestuseks.
See on ilus ja traagiline armastuslugu, millele sai saatuslikuks palav kodumaa-armastus. Kuna Napoleon Joséphine´iga lapsi ei saanud, otsustas ta end naisest lahutada ja abiellus uuesti, et kinkida Prantsusmaale troonipärijaks omaenda seaduslik poeg. Kuid oma viimastel päevadel Püha Helena saarel meenutab ta kahetsustundega Joséphine´i kui oma elu tugisammast. Tema viimseteks sõnadeks jäid: Prantsusmaa, armee, armee, juhtimine, Joséphine