Nikolai Reek (1890–1942) oli Vabadussõja kangelaslik juht, vastuoluline kindral, ambitsioonikas, professioonile pühendunud ohvitser. Kohaliku Napoleonina tuntud mees töötas ka sõjaministrina, kuid ei lahkunud ka siis tegevteenistusest. Tema tööd kaitseväe väljaõppeküsimuste sisulisel korraldamisel, reformimisel ja eestikeelse sõjakirjanduse arendamisel jäid laiema avalikkuse jaoks tähelepanuta ja paljuski unustati hilisemate arengute tõttu. Reegi näol on tegemist eesti sõjakirjanduse pioneeriga. Ta polnud kindlasti ainus ohvitser, kes avaldas sõjateaduslikke kirjutisi, ent tema tööd tõusevad esile nii kvantiteedi, hõlmatavate aspektide paljususe kui ka kvaliteedi poolest. Reegi kirjutised pälvisid omal ajal ka rahvusvahelist tähelepanu.
Kindral Reegi unustatud tekstid väärivad tutvumist ja taasavastamist nii kaitseväelaste kui tsiviilvaldkonna juhtide poolt, kuna neist võib leida rea igihaljaid aegumatuid tähelepanekuid ja tõdemusi.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Sõjamuuseum.