See raamat on Saksa ajakirjaniku Jan Weileri humoorikas ellujäämisõpetus kõigile lapsevanemaile, kel kodus ettearvamatu murdeeas teismeline. „Mida mina sellest õppisin? Lapsed, keda sa mäletasid armastusväärsete olenditena, täis siredust ja sarmi, muutuvad lühikese aja jooksul haisvateks koletisteks (poisid) või hüsteerilisteks amatsoonideks (tüdrukud). Kui perel juhtub koledal kombel vedama, siis lahkuvad teismelised sellest ajajärgust korralike täiskasvanutena. Siiski on juhtumeid, kus jäädakse alatiseks noorukiea varjuriiki, ent tehakse mõnikord isegi karjääri.“