Raamatu „Õigeusu probleemid Eestis“ omapäraks on see, et ta pole pühendatud niivõrd valede stereotüüpide päevavalgele toomisele ja mitte ainult ei kutsu üles lahti ütlema kõlvatu poleemika meetoditest, vaid püüab panna alust ausale teaduslikule diskussioonile, mis võiks saada sillaks kui mitte jurisdiktsioonilise, siis vähemalt vaimse ühtsuse taastamisele kõigi Eesti õigeusklike vahel ja võimaldaks ühiskonnas kustutada ebameeldiva miilava konfliktikolde.