Legendaarset moeloojat Coco Chaneli imetletakse tema peene stiili tõttu, mida väljendab näiteks ta kuulus väike must kleit, ning laialt on tuntud tema parfüüm Chanel Nº 5. Publikule esitletud fassaadi taga oli aga keerulise iseloomuga naine, kelle elu oli seotud intriigide ja salapäraste kuulujuttudega. Romaan „Pariisi kuninganna“ kujutab elavalt Chaneli elu nelja aasta jooksul natside poolt okupeeritud Pariisis – sellekohaseid fakte on avastatud hiljuti päevavalgele tulnud sõjaaegsetest dokumentidest. Coco Chanel võis olla elurõõmus, muretu ja suuremeelne, aga ka halastamatu, manipuleeriv, isegi julm. Kui Wehrmacht mööda Champs-Élyséed marsib, resideerib Chanel Ritzi hotellis koos Reichi kõrgete ohvitseridega. Ümbritsetuna vaenlastest, peab Chanel isiklikku sõda, et saada täielik kontroll oma parfüümifirmas, võttes selle üle juudi soost äripartnerilt Pierre Wertheimerilt. Antisemiitluse tõusu tõttu põgeneb mees Chanel Nº 5 salajase retseptiga Ameerika Ühendriikidesse. Chanel ei usalda Wertheimeri kavatsust hakata tootma parfüümi New Yorgi äärelinnas ja võitleb firma endale saamise eest. Chaneli Maja ei tohi langeda. Chanel püüab kuidagi oma sissetulekuid säilitada, kui Pariis langeb sakslaste raudse rusika alla. Chanel – naine, kes on tehtud sätendavast graniidist – teeb kõik, et ellu jääda. Ta nõustub isegi tegema koostööd natsidega, et kaitsta oma kõige süngemaid saladusi. Sakslased palkavad ta Reichi heaks spioneerima ja temast saab Agent F-7124, koodnimi Westminster. Aga miks? Ja kui kaugele ta läheb, et mitte lasta oma tormilisel minevikul kummitada tulevikus?