See raamat kõneleb Patareist – kindlusest, kasarmust ja vanglast –, meremärgist, mis ilmub vaatevälja juba kilomeetrite tagant, kujundades linna siluetti samavõrra kui iidne Toompea linnus ja kirikute tornid. Mõte rajada mererannale kindlus pärineb rootslastelt. Hiigelhoone projekt valmis Peterburi arhitektide ja sõjaväeinseneride töölaual. Hoone ehitasid valmis soldatid ja sunnitöölised. Patarei on klassitsismi silmapaistvaimaid arhitektuurinäiteid Läänemere militaarehitiste reas, mis algab Ahvenamaal asuva Bomarsundiga, jätkub Suomenlinnaga ning ulatub Kroonlinna ja Peterburi kindlusteni. Ta on rahvusvaheline ja samas seotud meie oma ajalooga. Eesti ajal sai Vene sõjaväekasarmust kinnipidamiskoht, mille Nõukogude aeg muutis hirmu ja õuduse kantsiks. Patareil on mitu nägu, ta on ilus ja hirmuäratav ühekorraga.
Milline on sinu tulevik, Patarei?