Philologia Estonica Tallinnensis uue numbri teemaks on „Kirjanduse intermeedialisus". Ajakirjas vaadeldakse kirjanduse ja teiste meediumite suhteid, fookuses on eeskätt kirjandustekstide liikumine üle meediumite piiride. Intermeedialisuse uurimine eeldab interdistsiplinaarset lähenemist ja ka siinse teemanumbri autorite seas on kirjandus-, teatri- ja tantsu-uurijaid ning teemade ring ulatub rahvapärimuse kasutamisest digitaalkirjanduse uusimate vormideni.
Tanel Lepsoo vaatleb võrdlevalt kurjuse avaldumist A. H. Tammsaare romaanis „Põrgupõhja uus Vanapagan” ja selle ekraniseeringus ning Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp ehk november” ja sellest lähtuvas Rainer Sarneti filmis. Piret Kruuspere kirjutab eesti näitekirjanduse ja teatrikunsti suhetest rahvusliku mälukultuuriga, sealhulgas ajalooproosa dramaturgilistest tõlgendustest ning mineviku läbitöötamisest dramaturgilises ja lavalises vormis. Madli Pesti analüüsib oma artiklis füüsilise teatri mõistet ja selle kujunemist VAT Teatri lavastuse „Eine murul” näitel. Heili Einasto võtab vaatluse alla Kalevipoja-teemalised balletid 1934. aastast tänaseni ja keskendub nende võrdlevas käsitluses sellele, kuidas on tantsulaval avaldunud rahvuslikud ja soolised stereotüübid. Anneli Mihkelev vaatleb eesti folkloorist pärit mütoloogilist tegelast kratti, kes on levinud rahvapärimusest ilukirjandusse, teatrisse ja filmi. Anneli Kõvamees kirjutab kirjastuses Petrone Print välja antud reisikirjade sarjast, vaeb sarja fenomeni ja struktuurimustreid ning püüab tuua selgust sarja žanrilisse kuuluvusse. Piret Viires keskendub kirjanduse ja arvutitehnoloogia suhetele, analüüsib digitaalset kirjandust, selle seoseid digihumanitaariaga, erinevaid definitsioone ja periodiseerimist ning arutleb sotsiaalmeedia kirjanduse üle.
Väljaanne sisaldab eestikeelseid artikleid ingliskeelsete resümeedega.