Aastail 1558-1721 käis Balti mere kallastel ligi kolm sajandit peaaegu lakkamatult sõda. Siin võideti ja kaotati, otsiti liitlasi, sõlmiti ja murti rahulepinguid. Taani, Rootsi, Venemaa (Moskoovia), Poola-Leedu, Saksimaa ja Preisimaa olid paljuski erinevad ühiskonnad, mis arenesid ja teisenesid just nende, seni vähe käsitlemist leidnud sõdade keerises. Kui perioodi algul domineerisid Läänemere kallastel Rootsi ja Poola, siis kolm sajandit hiljem võidutsesid Venemaa ja Preisi. Ka Eesti käis korduvalt käest kätte ning Tartu on ilmekas näide neil heitlikel aegadel sõdade jalgu jäänud linnast, laastamisest ja ülesehitustööst.
Robert I. Frosti monograafia on põhjalik ja üldistav analüüs nende sõdade põhjustest, Ida-Euroopa lahinguväljadel aset leidnud sõjalistest muutustest ning nende suurest mõjust rahvastele ja riikidele.