"Amfiibinimese" autori lugu noorest arstist Marie Laurentist, kes võtab
vastu töö professor Kerni juures ja avastab siis, et too uurib, kuidas
säilitada elu kehast eraldatud peades. Professor Kern säilitab ka oma
õpetaja ja mentori, geniaalse professor Dowelli pead salaja oma
laboratooriumis, sundides seda enda heaks teadustöid tegema. Professor
Dowelli peaga ta aga ei piirdu, muretsedes neid juurde ja püüdes neile siis
ka kehasid leida. Noore neiu Briquet´ peaga tal see ka õnnestub - kuid keha
saanult põgeneb neiu tema juurest ära, kohtudes professor Dowelli pojaga,
kes muretseb isa saatuse pärast. Marie Laurentil on aga tekkinud kahtlus,
kas professor Kern pole mitte professor Dowellit teadlikult mõrvanud.
Kehast eraldi elava pea motiiv pole küll Beljajevi välja mõeldud, kuid ta
teadis ilmselt suurepäraselt, mida võiks tunda kehast eraldi elav pea -
kirjanik oli ise aastaid halvatuna voodisse aheldatud. Nii "Amfiibinimesest"
kui "Professor Dowelli peast" on tehtud peaaegu sama kuulsad
filmiversioonid.