Saksa filosoofi Immanuel Kanti (1724–1804) väiksemahulist, ent mõttetihedat teost „Prolegomena“ (1783) võib käsitleda ülevaatliku lühikursusena Kanti olulisimatest ideedest. Seda on peetud tema peateose „Puhta mõistuse kriitika“ omamoodi kokkuvõtteks. „Prolegomena“ on filosoofilime arutlus subjekti ja kogemuse keerukast vahekorrast. Königsbergis tegutsenud Kant ühendas filosoofina ratsionalismi ja empirismi ning kujundas välja nn kriitilise filosoofia suuna, mis mõjutas tugevalt nii akadeemilise filosoofia traditsiooni kui ka mitmeid eri koolkondi humanitaarteaduste vallas.