Ühtaegu kaunis ja mõjukalt ähvardav Kreml on juba sajandeid kõrgunud Moskva kohal. Selle punaste müüride ja tornide varjus on aset leidnud palju Venemaa ajaloo jahmatavaid sündmusi. See on ühtaegu reaalne paik ja kujuteldav idee, salatseva riigivõimu koondkuju, kuid ka eheda venelikkuse süda. Catherine Merridale kirjutab nauditavalt nii Kremli draamast kui ka selle täielikust ettearvamatusest: võitmatust kindlusest, mida siiski on korduvalt laastatud, venelaslikkuse sümbolist, mille tegelikult on loonud itaallased. Kremli paljud asukad on seda ikka ja jälle ümber vorminud vastavalt ideoloogiliste vajaduste muutumisele; selle ehitisi on taastatud või lammutatud vastavalt parajasti valitseva juhi sotsiaalsetele, spirituaalsetele, sõjalistele või kuninglikele eelistustele. Seejuures on kõik nad nimetanud ennast Venemaa suure ajaloolise ettemääratuse pärijateks. Oma sügavaimatest keldritest kuni Spasskaja torni punase täheni säilitab Kreml jälgi kõikidest oma rollidest, alates õigeusklike pühapaigast kuni türannide peidupaigani, uhkest paleest kuni bolševike rasvast leemendava köögini. Catherine Merridale (snd 1959) on briti ajaloolane, Londoni Queen Mary ülikooli lähiajaloo professor. Ta on kirjutanud mitmeid hinnatud ajalooraamatuid, millest eesti keeles on varem ilmunud palju kiidusõnu pälvinud „Ivani sõda: Punaarmee aastatel 1939–1945”.
