Katrin Kivimaa "Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000" põhineb autori Leedsi Ülikoolis kaitstud doktoritööl, mis keskendus sellele, kuidas soolisustatud kujutised ja kriitikamudelid on vorminud kunsti loomist ja professionaalset kunstikirjutust. Tegemist on nn uue ehk kriitilise kunstiajaloo traditsiooniga suhestuva uurimusega, mille eesmärgiks on vaadelda kunstiteoseid ­ ja nende retseptsiooni ­ ajaloolises kontekstis ning tuua nähtavale kunsti ideelised ja ideoloogilised alustalad. Raamatus esitatud juhtumiuuringud vaatlevad eesti kunsti ajaloo peamisi perioode alates 19. sajandi teisest poolest kuni kaasaegse kunstini. Käsitletud kunsti ajatelje sisse ­ Kölerist Mare Trallani ­ mahuvad lisaks nimetatutele veel August Weizenberg, Karin Luts, Erna Brinckmann, sotsrealistlik Evald Okas, Marju Mutsu, Kai Kaljo jt.