Teos kujutab endast sügavuti minevat uurimust erinevatest mõjutustest, mis lõid särava, kauni ja tervikliku kunsti. Jan van Eycki, Hieromymus Boschi, Pieter Brueghel vanema, Albrecht Düreri ja teiste kunstnike teoseid vaadeldakse muutuva ühiskonna taustal.
Autor alustab oma uurimust teemaga iseteadvast pragmaatilisest kunstnikust, kellel on täiesti uus arusaam oma osast kunstis ja maailmas. Kirik ja riik, protestantism ja katoliiklus, mehe ja naise koht ühiskonnas, kunstnik ja tellija, sõltumatu kaubalinn ja vürstlik õukond – kõigile nendele renessansiajastu tahkudele heidetakse valgust, et esile tuua kunsti ja ühiskonna seosed.
Vaatluse alla võetakse realismi ja visuaalse maailma kujutamise teema, kunsti tähendus, selle religioossed või ilmalikud eesmärgid, vaimne ja füüsiline kontekst, kunstiteose loomise protsess, uute kunstiliikide teke.