Kui ma "Purunenud pildiraami juhtumit" lugema hakkasin, tundus see mulle kummaliselt tuttav. Raamaturiiulis seda aga polnud, nii et ilmselt olen selle kunagi raamatukogust laenutanud. Esimene lugemine võib jääda nii 10-15 aasta taha. Ja arvestades, et mul olid peamised asjad meeles (sh ka üllatav lõpplahendus), võib järeldada, et tegu on piisavalt hea raamatuga, et jälg maha jätta. Seekordsel lugemisel ta nii hea ei tundnud (pigem 4/5), ent eks müsteeriumite puhul ongi ootamatused ja värskus väga olulised. Ja noh, Perry Masoni lood on alati väga mõnusad ajaviitekrimkad.