J.Ametnik kommentaar jääb mulle mõistmatuks. Kuigi tõenäoliselt need lood rohkemal või vähemal määral elust enesest on võetud, pole ju kuskil öeldud, et tegemist on dokumentaaliga ehk tõenäoliselt on natuke vürtsi ka lisatud. Olles ise mõnes suuremas erafirmas töötanud võin öelda, et igasugust jaburat bürokraatiat ja muid sekeldusi tuleb igas vähegi suuremas asutuses ette. Minu arvates igati muhe lugemine.

Lugu nagu meist. Hea äratunmisrõõm, mis kisub suunurgad ülespoole pikaks ajaks ja suudab panna bürokraaditööd vaatama läbi huumoriprisma.

Minu sümpaatia selles raamatus kuulub kahtlemata audiitoritele ja järelevalveametnikele, keda seal täiesti põhjendamatult sarjatakse. Kõik kolm raamatu tegelast on ebakompetentsed ja enamus raamatus välja toodud probleeme on planeerimisvead. Iga keskmine ministeeriumi pressiosakonna suvaline tsura suudaks seda tööd oluliselt kompetentsemalt teha kui need kolm.

Tõeline pärl! Naergem või nutkem, kuid täpselt nii need asjad käivadki Asutustes ...