Ma arvan, et "Carrie" oli esimene Stephen Kingi raamat, mida ma kunagi lugesin. Ja ta on siiani üks mu lemmikuid. Olen selle hiljem korduvalt kätte haaranud - viimati vast 2014. aastal. Siis sai see ka oma näitestuudioga lavale toodud; toona lugesin ikka korduvalt ja töötasin tekstiga üsna põhjalikult. Ja kuigi "Carriest" on tehtud mitmeid filme ja etendusi (isegi muusikale), ei saa raamatule miski vastu. Ma arvan, et see on üks parimaid näiteid Kingi stiilist - sellest, kuidas ta suudab oma sõnadega emotsiooni luua. Väike häiriv faktiviga siin, ebaloogiliselt üles ehitatud lause seal... Eraldi vaadates võib-olla juhuslikud apsakad või hooletusvead. Aga mina usun siiski, et need on sihilikud ja aitavad lugejas hoopis seda õiget emotsionaalset ängi tekitada.