Ma olen suur Agatha Christie austaja ning kui raamatu tagakaanel on öeldud, et Ruth Ware peetakse "kaasaegseks Agatha Christieks," on ootused muidugi kõrgel. Ainult et... Ware ei küündi (vähemalt selle raamatu põhjal) Christie lähedalegi.
Christie lood on (üksikute eranditega, muidugi; pean tunnistama, et olen lugenud Christie sulest ka puhast saasta) põnevad ja ootamatute pööretega. Ka kogenud krimilugejat suudab ta üllatada. Tegelaste hulgas on alati vähemalt keegi, kes on sümpaatne ja kellele kaasa elada.
"Proua Westaway surmast" midagi sellist ei leia. Lugu on etteaimatav juba üsna esimestest lehekülgedest peale, tegelased ei kõneta, motiivid jäävad täiesti segaseks... Ka mingit kõhedust ei teki, kuigi tegevuspaika, tegelasi ja ajaloolist tausta (tegelaste lapsepõlve) arvestades oleks selleks ainest küll. Gillian Flynn ja Stephen King suudavad luua sellist õhustikku, mis oleksid ilmselt selle loo ka minu jaoks söödavaks muutnud.
Sedapuhku aga pigem kriminaalsete sugemetega väärastunud suhtedraama, mitte hea krimka.