90 vahtrat
Автор
Urmas Roht
Доставка 1-3 рабочих дня
32,25 €
-0%
Наличие в магазинах
Поделиться
Vahtrad ei jäta kedagi külmaks, kui on sügis ja puudpõõsad
rüütavad endid kirjeldamatusse värvide pillerkaari.
Mida päikeselisem ja kargem sügis, seda enam lõkendavad
puud. Vahtrate sedavõrd suur sordi- ja liigivalik on
äärmiselt armas ja annab võimaluse kõigile, ükskõik millises
Eesti osas ta ka ei elaks, oma lemmikuid kasvatada.
Arvan, et Eestis saab üsna vabalt kasvatada erinevaid
vahtraliike ja sorte kokku vähemalt 100 kuni 150.
Mõelgem nüüd sellele värvide pillerkaarile, mis Teie aias
sügiseti võiks valitseda.
Seni pole vähemasti vahtrate kollektsioneerimisega
Eestis ülearu palju inimesi tegelenud. 3…5 vahtraliiki-sorti
on koduaias üsna paljudel, aga paarikümne eri vahtraliigisordi
omanikke on lugeda ühe käe sõrmedel. Seda enam on
heameel teada, et Saaremaa mees Ants Mets on kindlasti
ühe rikkalikuma vahtrakollektsiooni rajaja ja omanik kogu
Euroopas. Kuidas ta seda kõike jõudnud on, jääb vaid
mõistatada. Siinkohal suur tänu autori poolt Antsule ja
jätkugu tal edaspidiseks raugematut indu oma lemmikutega
tegelemiseks. Muidugi on üsna suured kollektsioonid ka
meie botaanikaaedades, köites sügisel ehk enamgi pilke
kui suvel. Lisaks on päris mitmeid kollektsionääre, kelle
vahtrakollektsioonid on muljetavaldavad.
Vahtratega pole päris nii, et pistan juured mulda ja
edasi sünnib kõik iseenesest. Ka vahtratel on piisavalt
vaenlasi ja tõbesid, kes teda ühel või teisel kujul himustavad.
Jänesed, hiired ja kitsed kahjustavad noori vahtraid ja
vanemaid puid ihkavad nii hirved kui põdrad. Kui läheduses
elab kopraid, võite oma lehistest sõpradest hoopiski ilma
jääda. Seepärast tuleb vahtraid kaitsta ja poputada, teatud
sorte hoida külma eest ja palju muudki veel. Aga elamus,
mida paljud vahtrad lehtede puhkedes pakuvad või siis
sügisene vaatepilt, kaalub kõik nähtud vaeva ülesse.
Mul on siiras lootus, et vahtraraamatut käes hoides kaldub
nii mõnegi lugeja süda tulevikus vahtrausku ja Te alustate
oma vahtriku rajamist. Looduses me vahtrikke (vahtrapuistu,
kus vaher on enamuspuuliigiks) peaaegu ei kohta,
kuid hea lugeja võib ise enesele oma vahtriku kasvatada.
Selleks kõigile jaksu ja pealehakkamist, vahtraid mida
meil kasvatada, jätkub kõigile.
Urmas Roht
rüütavad endid kirjeldamatusse värvide pillerkaari.
Mida päikeselisem ja kargem sügis, seda enam lõkendavad
puud. Vahtrate sedavõrd suur sordi- ja liigivalik on
äärmiselt armas ja annab võimaluse kõigile, ükskõik millises
Eesti osas ta ka ei elaks, oma lemmikuid kasvatada.
Arvan, et Eestis saab üsna vabalt kasvatada erinevaid
vahtraliike ja sorte kokku vähemalt 100 kuni 150.
Mõelgem nüüd sellele värvide pillerkaarile, mis Teie aias
sügiseti võiks valitseda.
Seni pole vähemasti vahtrate kollektsioneerimisega
Eestis ülearu palju inimesi tegelenud. 3…5 vahtraliiki-sorti
on koduaias üsna paljudel, aga paarikümne eri vahtraliigisordi
omanikke on lugeda ühe käe sõrmedel. Seda enam on
heameel teada, et Saaremaa mees Ants Mets on kindlasti
ühe rikkalikuma vahtrakollektsiooni rajaja ja omanik kogu
Euroopas. Kuidas ta seda kõike jõudnud on, jääb vaid
mõistatada. Siinkohal suur tänu autori poolt Antsule ja
jätkugu tal edaspidiseks raugematut indu oma lemmikutega
tegelemiseks. Muidugi on üsna suured kollektsioonid ka
meie botaanikaaedades, köites sügisel ehk enamgi pilke
kui suvel. Lisaks on päris mitmeid kollektsionääre, kelle
vahtrakollektsioonid on muljetavaldavad.
Vahtratega pole päris nii, et pistan juured mulda ja
edasi sünnib kõik iseenesest. Ka vahtratel on piisavalt
vaenlasi ja tõbesid, kes teda ühel või teisel kujul himustavad.
Jänesed, hiired ja kitsed kahjustavad noori vahtraid ja
vanemaid puid ihkavad nii hirved kui põdrad. Kui läheduses
elab kopraid, võite oma lehistest sõpradest hoopiski ilma
jääda. Seepärast tuleb vahtraid kaitsta ja poputada, teatud
sorte hoida külma eest ja palju muudki veel. Aga elamus,
mida paljud vahtrad lehtede puhkedes pakuvad või siis
sügisene vaatepilt, kaalub kõik nähtud vaeva ülesse.
Mul on siiras lootus, et vahtraraamatut käes hoides kaldub
nii mõnegi lugeja süda tulevikus vahtrausku ja Te alustate
oma vahtriku rajamist. Looduses me vahtrikke (vahtrapuistu,
kus vaher on enamuspuuliigiks) peaaegu ei kohta,
kuid hea lugeja võib ise enesele oma vahtriku kasvatada.
Selleks kõigile jaksu ja pealehakkamist, vahtraid mida
meil kasvatada, jätkub kõigile.
Urmas Roht
Доставка 1-3 рабочих дня
32,25 €
-0%
Наличие в магазинах
Поделиться
Формат
Mягкая обложка
Автор
Urmas Roht
Язык
Эстонский
Издательство
Kirjastus Penikoorem
Дата добавления
01.09.2022
Год публикации
2022
Страницы
232
Pазмеры
205x112x10
Kод продукта
9789949734399
Штрихкод
9789949734399