2001. aastal loodud Eesti Semiootika Seltsi sari “Acta Semiotica Estica” koondab eestikeelseid semiootilisi ja kultuurianalüütilisi uurimusi. Väljaande kümnes number keskendub valdavalt eesti kultuuri erinevate tahkude tõlgendamisele. Mirjam Puumeistri artikli keskmes on animeeritud luule kogumik “Must lagi”, eeskätt Priit Pärna ja Olga Marchenko animeeritud versioon Jüri Üdi luuletusest “Ma kuklas tunnen eluaegset kuuli... ”. Terje Loogus kirjutab tõlkeprobleemistikust, mis on seotud nähtustega, mis ühes kultuuris on igati mõistetavad ja tavapärased, kuid mis teise kultuuri ilma lähema selgituseta üle kantuna mõjuvad arusaamatuna. Anneli Mihkelev heidab uue pilgu Paul-Eerik Rummo “Hamleti lauludele”, tuues esile teose intersemiootilise mõõtme. Maria-Kristiina, Mihhail ja Rebekka Lotman käsitlevad oma artiklis riimi ja panevad sellega ühtlasi punkti läbi mitme Acta numbri kestnud käsitlusele autometakirjelduslikest nähtustest eesti luules. Margit Marani huvi keskmes on kehaga seotud metafoorid eesti teadusterminoloogias. Kultuuri vallast pärit rolli mõiste rakendatavust zoosemiootikas tutvustab Nelly Mäekivi artikkel.
Eesti materjalist kaugeneb Siim Sorokin, analüüsides USA populaarseid teleseriaale arvustavate blogide kommentaariumides toimuvaid kollektiivseid arutelusid kui ühistoimelist tähendusloomet.
Globaalsemat haaret taotlevad ka “Märkamiste” rubriigi kirjutised.
Tõlkeartikliks on seekord Juri Lotmani “Primaarse ja sekundaarse suhtest kommunikatiiv-modelleerivates süsteemides” (tõlkinud Silvi Salupere), arvustatakse kaht raamatut – Wendy Wheeleri “The Whole
Creature: Complexity, Biosemiotics and the Evolution of Culture”
(Maarja Yano) ja Peet Lepiku tõlgitud ning kommenteeritud Boriss Uspenski “Vene kultuuri jõujooni. Valik artikleid” (Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel). Asjaosaliste sünnipäevade puhul tutvustatakse lugejale lähemalt kahte Igorit: Černovi (Aare Pilv) ja Gräzinit (Peeter Järvelaid). Kroonika annab ülevaate semiootikute suurematest ettevõtmistest 2012. aastal.