"Absurdihuumor. Kange irooniatõmmis. Tautoloogia. Terake nostlagiat. Ülevõimendatud kaasaegne kantseliit on läbipõimitud rahvapärimuslike vemmalvärsside ja luiskekrutskitega. Keelekasutuses on teadlikult sõnu, mis on hakanud argielust teenimatult käibelt kaduma või ununema. Ometi on sellised vaarisade varamust pärit keelendid enamgi kui meeldejäävad. Teisalt pakub teos omaltpoolt uusi sõnu ja väljendeid. Kirjaridadel lippab leidlik eesti keel oma hüplike silpide ja põhjatute ivade segadikuga. Igal juhul peaks üllitis virgutama teisipidi mõtlemist ja rikastama eestikeelset huumorimaailma. Tükati võib tekst üheaegselt olla armas ja rõve, pentsik ja muhe. Samas hoidub see ühemõtteliselt roppustest, näidates et nabaaluseid, püksinööbitaguseid ja istmikuesiseid suunanäitamisi saab teha palju krüptilisemalt. Öhösönaga – kalambuur. Isemoodi.