„Väike prints“ on kirjandusklassika, mis on olnud 75 aastat järjepidevalt nii laste kui ka täiskasvanute lugemisvaras. Raamatut peetakse maailma tõlgituimaks ja loetuimaks teoseks. Tänapäeval müüakse "Väikest printsi" kõikjal maailmas nii paljudes keeltes, et numbreid pole mõtet nimetada, sest need muutuvad kogu aeg. See raamat on ka väga palju kordi dramatiseeringute kaudu lavale jõudnud ja enamasti ikka lastele suunatud tükina. Teose liigitamine ei ole aga nii lihtne, sest tegu ei ole tüüpilise lasteraamatuga. Pea kõigi raamatukaupluste ja raamatukogude kataloogidest leiab "Väikese printsi" alajaotuse laste- ja noorsookirjandus alt, kuid kui kelleltki küsida, kas see on lasteraamat, raputavad kõik pead. See on arusaadav. Lugu võib käsitleda kui fantaasiajutustust lendurist, kes kohtab teiselt plaanedilt pärit pisikest poisikest; samas on tegu sügava alltekstiga inimese iseloomust ja tõekspidamistest, lugeja jaoks kohati irooniline, kuid tänaseni päevakajaline. Enamik "Väikese printsi" lugejatest on kindlasti täiskasvanud. Mõnikord loevad nad kõva häälega seda ette mõnele lapsele, teinekord oma sisemisele lapsele või ka lapsele, kes nad kunagi ise olid. Kindel on aga see, et midagi selles raamatus on, mis kõnetab paljusid inimesi vanusest hoolimata. Prantslased hääletasid "Väikese printsi" loetumaks 20. sajandi raamatuks. 2018. aastal valminud tõlge on kaasajastatud, aga originaalilähedane. Teksti ilmestavad autori originaalillustratsioonid 1943. aastast. Kaanekujundusele on uue, kaasaegse välimuse andnud lasteraamatute illustraator Gerda Märtens.