Eesti arhitektuuriajakiri MAJA 3-2026 (125) / Estonian Architectural Review MAJA 3-2026 (125)

EST Palju maksab? Käesolev Maja number toimib ühtlasi 8. Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB 2026) kataloogina. Ajakirja diskursiivne iseloom läheb tavalise kataloogi peaasjalikult dokumenteerivast rollist kaugemale – nii püüame ühendada mõlema formaadi parimad küljed. Siit leiab uurimusi, arhitektide praktikatesse süvitsi minemist ning TAB 2026-st tõukuvaid mõtisklusi, mis esindavad erisuguseid kriitilisi positsioone ja vaatenurki. Filosoof Eik Hermann (lk 25) tutvustab säärast arhitektuurset mõtlemist, kus pole esikohal mitte valmis visioonide loomine, vaid käimasolevate protsesside hoolikas suunamine. Selleks analüüsib ta Tallinna vanalinnas asuva Niguliste tühimikuga tegelenud TAB-i visioonivõistluse lõppvalikusse jõudnud töid – ta tõlgendab neid meie praegusaja diagnoosina. Mark Aleksander Fischer (lk 45) tuletab meelde, et arhitektuuril on paratamatult hind ning see ei saagi olla odav ettevõtmine. Ta esitab nüansseeritud vaate ehituskuludele, lammutades nõnda väärtuse ühekülgset käsitlust. Arhitektuuriprofessor Claire Zimmerman (lk 53) näeb kulude vaagimist kui üht viisi arhitektuuri poliitiliselt mõtestada ning juhib tähelepanu sellele, kuidas hoone maksumus korreleerub selle kättesaadavusega eri ühiskonnaklassidele. Sama liini jätkab Stuudio TÄNA (lk 67), kes tutvustab arhitektuuriprojekte, mis aitasid kujundada TAB 2026 lähtekohti ning käsitlesid odavust mitte puudujäägi, vaid mõistlikkusena. Arhitektuurikriitik Phineas Harper (lk 77) harutab lahti seda, kuidas saab rahal kui pea täielikult kujuteldaval ja kokkuleppelisel nähtusel olla sügavalt tuntav mõju. Ta näitab, kuidas poliitilised kasinusnarratiivid võrsuvad neoliberaalsest ideoloogiast, ning suunab meid ümber hindama ühiskondlikke kokkuleppeid, mille najal meie arusaam väärtusest püsib. Uurija ja arhitekt Elina Liiva (lk 85) käsitleb sarnasel viisil üht teist väärtussüsteemi – tänapäevast arusaama luksusest arhitektuuris –, analüüsides TAB-i installatsioonivõistlusele esitatud töid. Ta leiab, et arhitektuuri ei võimesta enim mitte suured eelarved, vaid kujutlusvõime, aeg ja tundlik suhe kontekstiga. Kui väärtus pole fikseeritud, vaid läbiräägitav, kerkib küsimus, kuidas see kujundab arhitektuuripraktikat ennast. Kuraatorinäitusel osalejad (lk 97) mõtestavad oma tegevust ja selgitavad, kas ja kuidas saab piirangutest kujuneda edasiviiv jõud. Arhitektid Ieva Davulytė ja Jean-Marc Tang (lk 125) asetavad piirangud ajaloolisse perspektiivi ning arutlevad oma kirjavahetuses Vilniuse baroki kujunemise üle, puudutades selle käigus iha, nappust ja meistrioskusi. Ja viimaks – meemilehed b0ysfirm (lk 20) ja Post Digital Architecture (lk 51) raputavad meie vaikivaid eeldusi ning annavad võimaluse auru välja lasta ja lihtsalt naerda. Mira Samonig TAB 2026 kaaskuraator ENG Estonian Architectural Review Maja, 3-2026 (no. 125) How much? This issue of MAJA takes the form of a catalogue for the 8th Tallinn Architecture Biennale. The discursive nature of the magazine goes beyond the mainly documentary role of a catalogue; as such, this issue aims to be the best of both worlds. It ranges across research, deepdives into architects’ practices, and thoughts stemming from TAB 2026, featuring different positions and perspectives. Across the following pages, the philosopher Eik Hermann (p. 25) argues for architectural thinking that prioritises the careful steering of ongoing processes over producing finished visions. He reviews the shortlisted works for TAB’s vision competition reimagining the Niguliste Void in Tallinn’s Old Town. Reminding us that architecture indeed comes at a cost and cannot simply be a cheap endeavour, Mark Aleksander Fischer (p. 45) nuances the understanding of building costs by dismantling a singular view of value. Claire Zimmerman (p. 53), professor of architecture, uses cost as a lens through which to understand architecture politically, drawing attention to how a building’s cost correlates with access and a broader class spectrum of buildings. Stuudio