See raamat kõneleb Esimesest maailmasõjast (1914–1918) tuginedes sellesse hiigelheitlusse kaasatud eesti sõdurite mälestustele, päevikutele ja kirjadele. Seega on kõneksoleva allikapublikatsiooni huviorbiidis Vene armee ridades väeteenistuskohustust täitev tavaline lihtsõdur oma igapäevaste tegemiste, murede ja rõõmudega «Suure Europa sõja» lahinguväljadel, tagalas ja ka vangilaagrites. Mäluasutustes ja erakätes tallel olevast ulatuslikust epistolaarsest pärandist, mis kajastab eesti sõdurite osalust Esimeses maailmasõjas, leiab käesolevas kogumikus avaldamist vaid väike osa. Avaldatud materjalid pärinevad Rahvusarhiivi ja Eesti Ajaloomuuseumi fondidest ning erakogudest. Publitseeritakse Joosep Allika ja August Piiperi päevaraamatud, Adolf-Artur Kuldkepi, Mart Kitsniku, Georg Rei, Mihkel Kauri ja Jaak Luhakooderi mälestused (kirjad) ning Anton Üksti kirjad Villem Grünthal-Ridalale. Lisaks on avaldatud ka ajalehele Postimees saadetud kirju. Kogumiku juhatavad sisse lühikesed ülevaateartiklid. Tõnu Tannberg annab ülevaate Esimese maailmasõja ajal Eestis toimunud mobilisatsioonidest ning väeteenistusse võetud meeste arvust. Liisi Esse käsitleb oma artiklis ilmasõjaaegseid mälestusi, päevikuid ja kirju kui äärmiselt olulist allikat eestlaste sõjakogemuse avamisel. Artiklid annavad publitseeritud tekstidele vajaliku ajaloolise tausta ja raamistiku. Publitseeritud tekstide sõnavara, lauseehitus ja ortograafilised iseärasused (sh suur ja väike algustäht ning sõnade kokku- ja lahkukirjutus) on säilitatud võimalikult originaalilähedasena. Kuupäevad järgivad valdavalt kirjutamise hetkel kehtivat kalendrit, kui ei ole märgitud teisiti. Allikapublikatsioonile on lisatud ka isiku-⁠ ja kohanimede register.