Soovitan kinnitada turvavööd või siis vastupidi, vabastada end kõigist kammitsaist ja eelarvamustest ning lihtsalt nautida ta seiklusi ja sõnaseadmisoskust! See raamat pole ainult mažooris, eluseiklustes on olnud küllalt raskusi, aga lõppkokkuvõttes on Sirts ikkagi mu sõpruskonnas vaat et kõige õnnelikum ja lõbusam. Kuidas nii saab? Ehk on ka see vastus kusagil ridade vahel olemas. Kirjastaja Epp Petrone. “Ekstaasi leidmine” on aus ja lummav lugu ühe tütarlapse elurännakust pöörastel üheksakümnendatel – ajastul, mil piirid avanesid ja elu kutsus seiklema. See on lugu meeleheitest, lootusest ja sisemisest vabadusest. Elust, mis ei mahu kergesti raamidesse, otsusest hakata seda elama kogu südamest ja julgusest järgida oma sisemist kutset. Tee ei vii kohale – tee ongi see, mida me otsime. Suuresti vahetus ja intiimses päevikuvormis, peegeldab raamat autori elukogemust. See on esimene raamat Kalevitütre sarjast, mis viib lugeja kaasa elu ja eneseleidmise ekstaatilisse voogu. *** Ratastoolis istuja vaatenurgast vaadates paistavad kogu maailm ja elu prioriteedid hoopis teistsugused. /.../ Elus ei tohiks mitte kunagi võtta enesestmõistetavana seda, et sa ratastoolis ei ole. *** Selline elamise viis – et kõike, mis hinge helisema paneb, tuleb elus kohe ja kõige täiega teha – on end hästi ära tasunud. See on ainus töö, mis päriselt toidab.