16. sajandi India „pimeda poeedi“ Suradasa luule on särav näide pühendumuslikust hindikeelsest murdekirjandusest. Ebamaist Kanhi ehk Krišnat ülistavad värsid on äärmiselt tundeküllased ja ülevoolavad ja samas tulvil luuletaja sisekaemust. „Elada, et olla ookean“ on sedasi võrratu näide klassikalisest idamaisest luulest ning seni põhjalikuim kogu India kirjanduse klassikult. Luuletused on tõlkinud Mathura, raamatut saadab pikk järelsõna.