1932. aasta detsembris kutsus tollane poliitvang Mahatma Gandhi Pune linna kokku õpetlaste kogu, arutlema tema esitatud kümne küsimuse üle ning selgitama, kas hindude pühakirjad soovitavad tõepoolest määrata osa ühiskonnast nn puutumatuteks. Oma vastused neile küsimustele andis ka Bhaktisiddhanta Sarasvati.
Bhaktisiddhanta Sarasvati (1874-1937) oli üks oma aja India silmapaistvamaid õpetlasi ja filosoofe. Erinevalt Gandhist leidis ta, et brittide ülemvõim nende maal on teisejärguline probleem: esmatähtis oli otsida vastust elu sügavamatele küsimustele nagu sünd ja surm, vananemine ja kannatused. Käesolev raamat annab ülevaate enamikust Sarasvati õpetuste olulistest telgedest nagu empiirilise maailmakäsitluse piiratus, elusolendi ja Absoluudi igavikulisus, personalism kui kõrgem teism. Raamat sisaldab ka üht Sarasvati kuulsamat kirjutist “Religioon ja institutsioon”, milles autor analüüsib institutsionaalse religiooni üldlevinud puudusi.