Georg Otsa lauludega kasvas Eestis üles kogu sõjajärgne põlvkond ning mitte ainult Eestis, vaid ka Venemaal. Seal sai laulja eriti kuulsaks pärast seda, kui 1958. aastal oli kõigil Nõukogude Liidu kinoekraanidel linas - tunud film „Mister X“. Venemaal kujunes filmi peategelase Mister X-i aariast Georg Otsa firmamärk. Siiani on laulja populaarne Soomes, kus tema esitatud „Saaremaa valsist“ on saanud peaaegu rahvalaul. Georg Otsa vokaalne meisterlikkus aga võimaldas palju rohkemat. Unustama - tud on tema Deemon, Escamillo, Figaro, Jago, Papageno, Rigoletto, Don Juan ja mitmed teised maailma ooperiklassika rollid. Sama hästi kõlas Georg Otsa soe ja pehme bariton ka operetis, kammerlaulus ja estraadis, kus ta laulis suureks mõnikord üsna tühisedki meloodiad. Nagu ütles üks tema austajatest: ka valsse ja polkasid laulis ta paremini kui need, kes midagi muud ei laulnudki. Kokku sisaldas Otsa repertuaar üle poole tuhande laulu, mida ta oli võimeline esitama paarikümnes keeles. Inimesi lummasid tema kauni kõlaga lüüriline bariton, suur musikaalsus ja suurepärased näitlejavõi - med. Legendi tekkimisele aitasid kaasa hea haridus, mitme keele oskus ja korralik lastetuba ning kindlasti ka suurepärane välimus. Georg Ots oli oma aja tõeline prominent, karismaatiline ja elegantne inimene.
Loodus oli kinkinud Georg Otsale kauni hääle, mis ei hämmastanud kuulajaid võimsusega, küll aga sametise tämbri ja isikupärase värvinguga, millele aastatega lisandusid dramaatilisemad, tumedamad värvid. Laulja fraseerimisoskus ja hingamistehnika olid suurepärased nii nagu ka tema erakordne sisseelamisvõime ja lähedus kuulajatega. Laval esinedes ei võtnud Georg poose, vaid lihtsalt astus klaveri juurde, asetas ühe jala kergelt ette ja hakkas laulma, südamest südamesse. Mida mõtles Georg Ots muusikast, üldse kunstist, kunstniku kutsumusest, perekonnast ja oma positsioonist ühiskonnas? Osaliselt vastavad nendele küsimustele albumis esitatud tsitaadid intervjuudest, mida säilitatakse Eesti Raadio fonoteegis. Albumi värvilehekülgedel võib lugeja aga veenduda selles, et Georg polnud mitte ainult suurepärane laulja, vaid ka arvestataval tasemel kunstnik, kelle töid on esitletud mitmel näitusel. Laulja armastas sporti, ta oli hea vehkleja ja mitmekordne Eesti meister ujumises. Jumaldamiseks kujunenud populaarsusest hoolimata oli laulja elus palju sellist dramaatikat, mis saab osaks vaid vähestele. Kõige traagilisem oli siiski tema liiga varane lahkumine. Meile on jäänud tema unustamatu hääl, on jäänud mälestus äärmiselt musikaalsest inimesest, heast kolleegist ning erakordsest lava- ja koostööpartnerist, mälestus väga hea klaverimängu-, võõrkeele- ja joonistamisoskusega mitmekülgselt haritud andekast inimesest, kes oli looduselt saanud ka suurepärase välimuse ja rühi.
Vene astronoomid pühendasid Georg Otsale 1996. aastal pisiplaneedi. Tähena taevas, 333 miljoni kilomeetri kaugusel soojendab ta meid ikka veel. Ikka veel on miljonitele inimestele palju öelda mehel, kes ei laulnud üksnes häälega, vaid ka hingega.
Kulle Raig