Kui metsas oks praksatab, on see härra Huu. Kui voodi all miski liigub, on see härra Huu. Kui öösel miski tatsutab ja patsutab ja köögis matsutab, on see ikka seesama härra mustkuub, hirmus härra Huu.” Härra Huu on tänapäeva soome lastekirjanduse armastatuim tegelaskuju. Üksi oma hütis elav mustakuueline väike mees hirmutab öösiti lapsi ja teeb vanaisalt õpitud nõiatempe. Ometi vajab ta mõnikord ka ise laste abi ja seltsi. „Härra Huu” sarja esimeses osas teeb härra Huu tutvust päevaeluga: ravib haiget puud, käib kalal ja suusatamas, kütab sauna ning satub suurde linna. Samuti on ta kimpus hiiglasliku kassi ja lihanäljase taimega. Järgmised „Härra Huu” sarja raamatud on „Härra Huu saab naabri” ja „Härra Huu kolib ära”.
(Arvustus on kolmikraamatule - "Härra Huu", "Härra Huu saab naabri", "Härra Huu kolib ära")
Kui öelda, et see raamat oli suurepärane, siis oleks see veel vähe öeldud. Ma julgen väita, et see on üks parimaid raamatuid, mida ma üldse kunagi lugenud olen.
Lapsepõlves läks "Härra Huu" minust täiesti mööda - ma ei olnud sellest armsast (?) pisikesest mustast mehikesest mitte midagi kuulnud. Tänu aga Facebookis ringelnud lemmikraamatute väljakutsele sattus see ka minu lugemislisti - seda enam, et raamat oli tegelikult riiulis täitsa olemas.
Lugesin seda lastele (5 & 8) õhtuti unejutuks ette ja nautisime kõik. No tõesti, sobilik igas (absoluutselt igas) vanuses lugejale.
Kuigi raamatus on ka seiklusi ja puudutakse igiolulisi teemasid, olid minu jaoks kõige nauditavamad keelekasutus (siinkohal tasub esile tõsta ka suurepärane tõlge) ning tabavad, iroonilised võrdlused.
Ja õnneks ei ole meie ühised seiklused Härra Huuga veel kaugeltki läbi - avastasin, et eesti keeles on ilmunud veel kaks raamatut. Pean need ka endale hankima. :)