Tundmatule lugejale
Oletan, et võtsid selle raamatukese kätte. See on juba enam kui mitte midagi. Sirvid natuke, libistad pilgu üle tagakaane, silmitsed uuesti esikaant ja paned raamatu riiulile. Millest selline pealkiri? Kas on siin tegemist hiiuga, mingi võimsa mehega, Hiiumaaga? Oled õigel teel! See raamat on pühendatud Hiiumaa hiidlastele, nendele, kelle armastus oma saare vastu on esimene ja viimane.
Loomulikult ootab autor lugema kõiki, ka neid, kellele pakub huvi rännuhimulise ajaloodiplomiga spordiajakirjaniku kulgemine ümber maapalli, pikituna ohtudega, millesse ta end väljakutsuvalt vabatahtlikuna mässis. Kirjutaja on andnud suhteliselt palju ruumi võrkpallile, mis on teda ligi kuuskümmend aastat köitnud. Kümme päeva Brasiilia rannarajoonis sisaldas kohtumisi allilma „järelkasvukoondisega,” nuga vastu kõhtu, ja rannavõrkpallivõistlust, mis samuti maailma tipptasemel. Pallimängukeskusest kõigest 300-400 meetrit eemal laiutab favela, suurlinna kõige kriminaalsem kant, mis hõlmab ligi viiendiku imekaunist linnast.
Lõpuks. Rändur saab oma sõidud sõidetud, tekstid ajalehtedele saadetud, raadiosse ja telesse edastatud, nüüd ka raamatusse raiutud. Autor võtab huumoriseguses lühivormis kokku oma eluloo, sealjuures kolme aasta pikkuse elu pansionis, või hooldekodus. Nägin: kes „pansionäridest”suudab veel naljatada või nalja lahti mõtestab, elab kauem.