1945. aasta aprillis oli Saksamaa kaotuse veerel ja Hitler plaanis kokku koguda Kolmanda Riigi kõige väärtuslikumad vangid, et kasutada neid vahetuskaubana teise maailmasõja viimaste päevade ohtlikus lõppmängus. Vangide seas oli Euroopa riikide presidente, peaministreid ja kindraleid, salaagente, Saksa natsivastaseid vaimulikke, seltskonnategelasi ja ametnikke, kes olid kaasa aidanud Hitleri tapmise vandenõule 1944. aasta juulis. SS-ile anti käsk: kui Saksamaa sõjaline olukord halveneb, tuleb vangid hukata – kõik 139 inimest.
Algas pingeline ja äärmiselt ohtlik draama.
„Hitleri viimane vandenõu“ põhineb varem avaldamata allikatel. See on esimene täielik ülevaade hämmastavast ja šokeerivast loost, mis algab vangide kogunemise käsust ja lõpeb kohutavate katsumuste järel viimaks päästmisega.
Ian Sayer (1945) on sõjaajaloolane, kelle uurimistöö „Maailma suurima röövi“ teemal päädis 1984. aastal avaldatud raamatuga „Nazi Gold“ („Natside kuld“), millest sai rahvusvaheline menuk. Ta on tunnustatud ekspert Kolmanda Riigi vallas.
Jeremy Dronfield (1965) on biograaf, ajaloolane ja romaanikirjanik, kes on tuntud tempoka ja põnevust ülal hoidva kirjutuslaadi poolest.
