„Kui peaksin kogu müstikute maailma teostest päästma vaid kaks, siis üks neist oleks Sosani „Hsin Hsin Ming“,“ ütleb Osho. „See sisaldab endas zen’i – teadvuslikkuse ja meditatsiooni tee – põhituuma … zen’i hinge.“
Osho avab samm-sammult Sosani värsside tähenduse, aidates selgelt mõista meele ja teadvuse erinevusi, meditatsiooni kui praktikat ja olemise viisi ning seda, mida „valikuta teadvustatus“ tegelikult tähendab. Iga Sosani värssi valgustavad näited tavaelu ja selles ette tulevate tavapäraste konfliktide, probleemide ja inimese enese loodud draamade kohta, mis on välja pakutud vääramatu aususe ja sellise muretu huumoriga, mis viib punktini, kus hädad lihtsalt hajuvad … tihti esmalt naeru ja seejärel vaikusesse.
Zen’i kolmanda patriarhi Sosani (Sengcani) teost „Hsin Hsin Ming, ustava meele värsid“ loetakse esimeseks Hiina zen’i kirjutiseks. Sellisena on see oma sõnumis enneolematult otsekohene, tungides otse selle tuumani, mida zen’i praktiseerimine tähendab ja kuhu see praktiseerija välja viib: „Kui soovid näha tõde,“ ütleb värsside algus, „siis ärgu olgu sul arvamust ei poolt ega vastu … Võitlus selle vahel, mis meeldib ja mis ei meeldi, on meele haigus.“
