Flaami kirjaniku Hubert Lampo (1920-2006) mahukast ning kohati esoteerilis-müütiliste joontega loomingust on tuntuim ja ajale kõige rohkem vastu pidanud 1960. aastal ilmunud romaan "Joachim Stilleri tulemine", mille laadimääratluseks on "maagiline realism", üleloomulike nähtuste realistlik kujutamine. Romaan on mõjus ja mõistatuslik lugu kirjanik Freek Groeneveltist ja tema armastatust Simone Marijnissenist, kes saavad sibüllilisi sõnumeid nende ellu sekkuva salapärase ja näiliselt kaugest minevikust pärit Joachim Stilleri käest. See paiskab nende reaalsusetaju segadusse ja pöörab tavategelikkuse pea peale. Teos on kindlasti saanud mõjutusi Carl Gustav Jungi "kollektiivse alateadvuse"
teooriast, arhetüüpidest, kust võib esile kerkida suure sümboolse tähendusega kujundeid. Lampo on kirjutanud tõelise põnevusromaani.
"Lugejale jääb kas teadlikult või ebateadlikult mulje, nagu oleks ta teatud situatsioone juba ise läbi elanud, ja kahtlemata on see põhjuseks, miks kaasahaaraval lool on ikka veel selline mõju ja edu," on öelnud kriitik Peter de Klerk. Raamat on tõlgitud paljudesse keeltesse ja selle põhjal on 1963. aastal vändatud ka samanimeline film.