Varem eesti keeles ilmumata Erle Stanley Gardner krimilugu, kus mõrvu lahendab hästituntud advokaat Perry Mason, on kirjutatud üsna ebatavalistel asjaoludel: 1948. aastal osales kirjanik Harvardi meditsiiniteaduskonna mõrvajuurdluse seminaril, kus politseinike töö jättis talle sügava mulje: „Meile, kirjanikele, meeldib kirjutada silmapaistvate detektiivide seiklustest, keda kujutatakse mõttehiiglastena, ent nüüd olen ma kindel ühes asjas. Ma ei kirjuta ühtegi proua Lee seminaril osalenud inimest oma raamatutesse. Selline politseinik lahendaks kuriteo sama kiiresti kui peategelane ja lisaks oleks ta sadakond lehekülge teistest ees. Seminarilt saadud info on minu jaoks hindamatu väärtusega. Inimesed, kellega ma kohtusin, on intellektuaalseks inspiratsiooniallikaks.“ Käesoleva raamatu pühendab Gardner kapten Leele, imetledes, kuidas kapten Lee ülimalt pedantne aju on loonud kursuse, mis on aidanud politseiniku muutuda sama professionaalseks kui arst või advokaat. Aga milline tuntud advokaat, kelle nimi on saanud peaaegu selle ameti sünonüümiks tänu üleloomulikule osavusele kuriteos süüdistatavate kaitsmisel, sai ühel õhtul oma büroo ees kõrvakiilu? Kes oli salapärane blond tulehark, kes selle talle andis ja jättis jahmunud advokaadi uimasena maha, joostes ise takso peale? Too leegitseva pilguga tumehallide silmadega blondiin, kes nimetab ennast Virginia Colfaxiks ja kasutab kallist parfüümi on ilmselt kolmnurga üks tipp, teine võib olla armukade abikaasa ja kolmas oma tahtmist saama harjunud hoolitsetud ja hästi riides ärimees. Kuid kõik pole sugugi nii selgepiiriline ning alguses lihtsa, kuigi vastikuna tundunud lahutusasi läheb järjest segasemaks ja teeb üsna ootamatuid pöördeid.