Hinnates kreeka ja rooma kirjandust tänapäeval, peaksime tundma ka rolli, mida see mängis oma kaasajas. Selle raamatu fookus, uus vaatenurk, on kirjanduse vastuvõtjad: lugejad, vaatajad ja kuulajad. Kaksteist antiikkirjanduse uurijat vaatlevad siin erinevaid ja muutuvaid seoseid kirjanduse loojate ning nende publiku vahel, alates arhailisest kreeka luulest kuni Rooma impeeriumi lõpuni. Klassikalisest Ateenast hellenistliku kreeka diasporaani, Augustuse aja suurkujudest kristluse vastupandamatu pealetungini – raamatu autorid kasutavad uusi vaatenurki, andmaks elavaid ja väljakutsuvaidki ülevaateid, mis samas ei eelda keerulisi erialateadmisi. Vaadeldakse kirjandusliike, mis on lääne kultuuri vorminud: eepikat, lüürikat, tragöödiat, komöödiat, ajalookirjandust, filosoofilist kirjandust, retoorikat, epigrammi, eleegiat, pastoraali, satiiri, biograafilist kirjandust, kirju, deklamatsioone ja panegüürikat. Kes oli nende publik ja miks nad pidasid kirjandust niivõrd tähtsaks?