„Sama hea nagu Tšehhov.” – David Mitchell „Claire Keegan loob helendavaid efekte vähese materjaliga, seega tundub iga rida olevat õppetund nii stiili kui ka emotsiooni täiuslikust rakendamisest.” – Hilary Mantel On kuum suvi Iirimaa maapiirkonnas. Isa viib lapse sugulaste juurde talusse elama, teadmata, millal või kas üldse laps koju tagasi tuuakse. Kinsellade majas leiab tüdruk seni tundmata kiindumuse ja soojuse ning nende hoole all puhkeb ta aeglaselt õitsele. Kuid selles uues majapidamises – kus kõik on nii hästi hooldatud – on midagi ütlemata ja see suvi peab peagi lõppema. See on südantlõhestav lugu lapsepõlvest, kaotustest ja armastusest. Lühiromaan „Kolmas tuli” (Foster) ilmus 2010 ja Times on nimetanud selle 21. sajandil avaldatud 50 parima romaani hulka. Ka kolmest lühijutust koosneva „Nii viimasel minutil” (So Late in the Day, 2023) võtsid kriitikud vastu üksmeelse kiidukooriga. New York Times nimetas seda „täiuslikuks meistriteoseks”, Times kuulutas Keegani „miniaturistide kuningannaks” ja Irish Times väitis, et praeguses kirjandusmaailmas puuduvad Keeganil konkurendid. Claire Keegani teosed on saanud kriitikutelt kõrgelt kiita, need on rahvusvahelised menukid ja neid on tõlgitud kolmekümnesse keelde. „Antarktika” võitis iiri kirjanduse Rooney auhinna. „Walk the Blue Fields” võitis Edge Hilli auhinna parima Briti saartel avaldatud novellikogu eest. Tema lühiromaan „Kolmas tuli” (2010) võitis Davy Byrnesi auhinna – maailma olulisima lühijutuauhinna. „Sellised väikesed asjad”, mille New York Times nimetas 21. sajandi parimaks raamatuks, kandideeris Bookeri kirjandusauhinnale, Rathbones Folio auhinnale ja võitis Orwelli poliitilise romaani auhinna ning Kerry aasta parima iiri romaani auhinna. „Nii viimasel minutil” avaldati New Yorkeris ja kandideeris Briti raamatu auhinnale. Keegan pälvis 2022. aastal Iirimaa kirjanduse aasta naise tiitli, 2023. aastal parima autori tiitli, 2024. aastal Seamus Heaney kunsti- ja kirjandusauhinna ning viimati Siegfried Lenzi auhinna.