Kodust lahkudes lukustame uksed ja kontrollime üle aknad. Enne autoteele astumist vaatame mõlemale poole, et veenduda, kas teeületamine on ohutu. Miks me oleme siis nii muretud internetis ringi liikudes? Edward Lucas näitab oma raamatus, et kübermaailm on palju ohtlikum, kui pealtnäha paistab. Paroolid ei ole tõsiseks takistuseks neile, kes on otsustanud neist mööda hiilida, ja anonüümsus on lihtsalt saavutatav nii heade kui ka kurjade kavatsustega isikutele. Interneti leiutas väike grupp arvutiteadlasi, kes otsisid vahendeid kiireks infovahetuseks. Viimase kahekümne aastaga on see kasvanud globaalseks infokiirteeks, mis on avatud kõigile. Anonüümsus, mida internetikeskkond võimaldab, tähendab paraku ka tõelise privaatsuse puudumist.Valeidentiteetide loomise lihtsus muudab haavatavaks meie poliitilise, õigusliku ja majandusliku süsteemi alused. Ettevõtted, valitsused, riiklikud organisatsioonid ja isegi üksikisikud on pidevalt ohustatud, kuna sõltuvus internetist ja nutiseadmetest kasvab järjepidevalt. „Küberfoobia“ mitte ainult ei kirjelda internetis valitsevaid ohtusid, vaid toob välja ka võimalused, kuidas end tolles maailmas paremini kaitsta. Lucas seletab keerulised mõisted lahti arusaadavas keeles ja aitab paremini mõista maailma, millega iga päev kokku puutume. Edward Lucas töötab ajakirjas The Economist. Ta on kajastanud Ida-Euroopa sündmusi alates 1986. aastast, töötades Berliinis, Moskvas, Prahas, Viinis ja Balti riikides. Ta on raamatute „Uus külm sõda“ (e.k 2008) ja „Pettus“ (e.k 2012) autor.