Will Eisneri (1917–2005) raamatut „Leping Jumalaga”, mis esmailmus 1978. aastal, on tihti nimetatud esimeseks graafiliseks romaaniks. Sellise määratluse täpsuse üle võib vaielda, kuid kindlasti avardas Eisneri teos laiema kultuuripubliku ettekujutust koomiksikunsti piiridest ning rajas teed graafilise romaani tunnustamiseni omaette kirjanduskategooriana. Juba aastakümneid edukalt meelelahutuslikke koomiksiseiklusi joonistanud kunstnik pöördus selles raamatus tõsielu ning isiklikumat laadi teemade poole, avades neljas lühiloos kadunud lapsepõlvemaailma, ehk 1930. aastate alguse eluolu majanduskriisi-aegse New Yorgi vaesemas, suuresti sisserändajatega asustatud Bronxi linnajaos. Ühe fiktiivse kortermaja asukate seas rulluvad lahti lausa edgarvalterliku nõtkuse ja lennukusega üles joonistatud, sisult aga raskemeelsed, ameerikalikult jõulised ja melodramaatilised lood. Americana-žanrile kohaselt tuleb juttu vaesusest ja rikkusest, südamevalust ja usu kaotamisest, nurjuvatest õnneotsingutest ja isegi lapsi nakatavast küünilisusest suurlinna julmas, kuid ometi mitte päris lootuseta maailmas.