Apparatus&Apparata on elektrooniline dark ambient/spoken word trio, mille
keskmeks on naisvokaal ning pingestatud sõnad ja tekstid. Jutustav, dramaatiline
muusika toob esile kaunid polaarsused: nukruse, hapruse ja igatsuse, olles aga
samal ajal kõrvalseisja jaoks emotsionaalselt murdumatu.
Reti Pauklini õrn vokaal kiirgab puhtust, toob meelde Julee Cruise või Chrysta
Belli haprad hetked. Seda haprust kaitseb Jürgen Reismaa jõust pakatav
muusikaline raudkinnas, mis varjab laternana inimhääle habisevat leeki kustumise
eest.
Jürgen Reismaa muusikalised juured on industriaalis, kuid selle monotoonsuse
asemele on ta asetanud originaalse, jutustava meloodilisuse, mis hetkiti sarnaneb
Forgotten Sunrise lüürilisema küljega. Seda omanäolist jutustavust on kindlasti
vorminud aastatepikkune kogemus Von Krahli teatri helikukunstnikuna.
Koos Taavi Eelmaa tekstide retsitatiivse spoken wordiga tekib sellest kõigest
dramaatiline kokteil, mis maitseb mõrkjalt ja lummavalt nagu peekritäis nõidust
tundmatus lokaalis. Sellesse nõidusesse on segatud tubli lonks Material&William
Burroughsi, kulbiga Blixa Bargeldi ja Head Achet ning kaunistuseks Iggy Popi
lugemas Michel Houellebeq’i plaadil “Preliminaries”.
Aga see on vaid katse määratleda Apparatus&Apparata esimese albumi “Miss
Apparata” lähemaid ja kaugemaid muusikalisi sugulasi. Silmade ja kõrvade ette
võivad tõusta hoopiski lynchiaanlikud unenäokabareed, sigaretisuitsused
salongiatmosfäärid ning külma tähesärana vilkuv õnn, mis alati jääb meist liiga
kaugele.
Võrdlus lokaaliga pole sugugi ainult metafoor. Trio sai alguse 5 aastat tagasi Von
Krahli Salongis, Rataskaevu tänavas. Sealses õhustikus esinedes, kus laudadel
olid veiniringid pooltühjadest pokaalidest, pidevalt tõusev ja langev jutuvada,
joobnud naer, mahajäetud naiste karjed ja teatrikülastajate vali naer, kujunes välja
Apparatus&Apparata muusikaline DNA, tema tonaalsus. Seda võiks kirjeldada ka
kui murdumatust oma nukra ja kauni loo jutustamisel ka siis, kui purunevad
veinipudelid ja kostab pilkavat naeru. Miss Apparata teab, et ta on kõigest
üksildane lauljatar, kes kuulajaskonda arvestades avab oma hinge alati liiga palju ja
liiga kaunilt. Sest teisti ta lihtsalt ei oska.
See loominguline seisukoht on kompresseerunud ka “Miss Apparatale”. Album
on piisavalt jõuline, et ennast kehtestada. Piisavalt tasane, et mitte kaotada
sensuaalsust.
“Miss Apparata” on kättesaadav nii vinüülplaadina, kui digitaalse LPna ja need
kaks on pisut erinevad. Vinüülalbumi lugudevalik on eksperimentaalsem, pigem
kodus istudes või lamades kuulamiseks. DigiLP loovaliku järgi saab hämaras
lokaalis ka keha õõtsutada.
A:
Verest loss (feat.Valter Nõmm)
Kullake
Pimedas (A Mon Seul Desir) (feat. Lauri-Dag Tüür)
B:
Apparatus ja Apparata (2023)
Ma ei kannata (album version)
