Ma nean aja voolu

1989. aastal on kommunism Euroopas kokkuvarisemise äärel. Oslos elava Norra kommunistliku partei liikme Arvid Jenseni elu suurim katastroof on aga teda ees ootav abielulahutus. Ta kohtas oma naist sel otsustaval aastal, mil tegi noore kommunistina otsuse loobuda ülikooli õpingutest ning minna tööle tehasesse. Samas tundub talle, et just selle otsusega kaotas ta läheduse emaga, kes ise olude sunnil pidi ülikoolist loobuma ja eluks ajaks lihttööliseks jäi. Kui Arvidi emal diagnoositakse vähk, otsustab ta ema poolehoiu tagasi võita, järgnedes emale tolle lapsepõlvekoju Taanis. Kohapeal avastab ta õudusega, et tema teadmata on langenud Berliini müür ning et ema meeli näib köitvat rohkem Gorbatšovi kui Arvidi saatus. “Ma nean aja voolu” on nagu slow food, mida tuleb nautida aeglaselt, et ükski maitsenüanss kaduma ei läheks. Autor ei kiirusta puändini jõudmisega, see on peidetud lugemise protsessi endasse ja aja voolu paratamatuse tunnetamisse valusse. Per Pettersonile omases lihtsas kuid haaravas stiilis. kirjutatud raamat räägib talle omaselt rasketest otsustest elus ja kord toimunud sündmuste mitmekihilisusest. Raamat on ilmunud juba kolmekümnes keeles ning võitnud mitmeid preemiaid, teiste seas Põhjamaade Nõukogu ja Brage kirjanduspreemia. Per Petterson (sünd 1952) on Norra üks hetkel tuntumaid kirjanikke. Eesti keeles on ilmunud tema romaan “Kui me hobusevargil käisime”, mis on tõlgitud neljakümne kaheksasse keelde ja on paljude Norra kirjandusauhindade kõrval võitnud rahvusvaheliselt tuntuimad preemiad – International Dublin IMPAC Awardi ja Independent Foreign Fiction Prize’i.