Maailm on imeline. Straboni mälestused

Minu nimi on Strabon, Strabon Amaseiast, linnast, mis asub Asia Minori poolsaarel. Ma olen hellen, ehkki pole, nagu juba öeldud, pärit Hellasest, vaid provintsist. Ma sündisin aastavahetuse paiku, täpset päeva ei mäleta nüüd enam keegi. See oli veel vana ajaarvamise aasta, igatahes kaheksateist aastat enne Iulius Caesari kalendrireformi, mis hakkas kehtima kõikjal Rooma impeeriumis, mille osaks on ka minu kodumaa. Mis puutub minu tegevusalasse, siis mõnikord on mind kutsutud geograafia isaks, aga see on küll liialdus. Oleksin rõõmus, kui mind peetaks ühteaegu ajaloolaseks ja geograafiks. Minu meelest annavad just ajalugu ja geograafia koos täieliku pildi meie maailmast ja selle arenemisest. Mind on hüütud ka Filosoofiks, millise hüüdnime vastu pole mul midagi, sest filosoof on just säärane inimene, kes on pühendanud end kunstile elada, see tähendab õnnele. Veel on mind kutsutud Kapadooklaseks, mis viitab rohkem päritolule ega anna edasi mu tegevusalasid. Igatahes olen oma töödes püüdnud näha kaugemale minevikku, kui see paljudel on õnnestunud, ja samas olen aeg-ajalt suunanud pilgu ka tulevikku. Aga seda, kui hästi see just on korda läinud, võivad öelda juba mu „Historia” ja ka mu „Geographica” lugejad. On selgemast selgem, et keegi meist ei vali aega, millal siia maailma ilmume. Nagu me ei saa valida ka oma vanemaid ning veel vähem seda, milliseid vaimu- või muid andeid nad meile pärandavad. Aeg valib vaieldamatult meid endid.